15. november 2010

Sest täna on kummaliselt veider olla...

Mõtlesin, et kirjutan natuke enne kui magama lähen... Ja mõtegi oli olemas, seesama mõte, mis nüüdseks kadunud on.

Aga igatahes, ma pole terve tänase päeva jooksul suutnud välja mõelda, mis tujus ma täpselt olen. Kummaline, mulle ei meeldi nii. Peab vist jälle hakkama hommikuti ära otsustama päeva meeleolu, siis on vähemalt, millest kinni haarata:)

Sain Heidi kirja ka kätte lõpuks... Jooksin kibekiiresti mäe otsa lugema seda, sest seal on ilus vaade ja vaikne olla. Mõnus oli. Muhelesin omaette neid pikantseid pajatusi lugedes. Olin üks suur suur rahulolu pallike seal künka otsas. Heidi oleks nagu üle laua veiniklaasi taga jutustanud mulle;)

...Ja emmega rääkisin pikalt pikalt skaibis... Jap, mu emme räägib palju, kuid hea oli;)

Niiet ma arvan, et ma olin täna heas tujus:)

Kommentaare ei ole: