"Ma tahan uskuda millessegi, mida pole võimalik seletada..."

Eilse õhtu märksõna: Piljard...

Eilse õhtu down: Ärritav kõne G.-lt :S

Ajavahemik, mil ma piljardist koju jõudsin: Juuubee... Aga ma hoidsin tempot ja tegin kurja nägu, et mitte ligi tõmmata hulguseid, hulle, jotasid või nende kolme kategooria permutatsioone, keda see hirmus tänavalõik hilisõhtuti välja oksendab...

Eilne öö(kui selline): Kummaline... Ses suhtes, et mul oli plaastrit vaja, eksole. Nii... Kui ma lõpuks selle oma käekoti sügavustes sumades üles leidsin ja juba võidukalt huhuu hüüdsin, märkasin, et mu plaastril EI OLE UST! Täiesti nõme ju kui sul on plaaster, millel puudub korralik sissepääs:S

Ja siis ma avastasin ühel hetkel, et liiga vaikne on. Ma räägin ikka sellisest vaikusest, mis lausa häirib, sest kui liiga vaikne on, siis tundub ju, et iga väiksemgi asi teeb hirmsat lärmi. Ma olen veendunud, et ma lausa kuulsin kuidas tolmulestad mu toas oma öist jalutuskäiku teevad.

Muideks ma olen kindel, et öösel, kui ma magan, kõnnib mu mööbel mööda tuba ringi... Mulle nagu tundus, et keegi komistas mu toas ja sellele komistusele järgnes vaikne: "krt!" Aga kui ma silmad lahti lõin, et vaadata ega pervopäkapikud pole välja ilmunud, tundus mulle nagu oleks tool kapile lähemal kui ta seda enne oli olnud... Niiet nii kui ma silmad kinni virutan ja magama jään, hakkavad asjad mu toas jalgu sirutama...

Ja kas te ei arva, et jubemugav oleks siiski-siiski iseendasse ära armuda. Ma mõtlen, et see oleks ju surmani kestev suhe, eksole. Kui tavaliselt peab kallimaga harjuma, siis iseend armastades oled sa juba harjunud... Milline suurepärane võimalus kõigile inetutele ja peegliteta inimestele!