Andeks mul anna, kuid ma pole täna sinu jaoks. Mul andeks ei anta, kui meid nähakse siin koos...

Eem...

Seda, et ma olen nüüd valmis oma hullupaberitele alla kirjutama.

...Ma raputasin ägedalt pead, lootes, et see pilt (see pilt koosnes tuhandest ilusast hetkest) kukub kuidagi mu kõrvast välja ja vajub diivanialuse kõige kaugemasse ja pimedamasse soppi...

Ma mõtlen, et "endine" EI TOHIKS pisimatki vihjet teha, eksole?! Ei tohiks ju!

Nunäed...minu "endine" aga võttis kätte ja vihjas just selle kõigevalusama pihta.

........................................

Kaks nanosekki ma jõllitasin ekraani ja üritasin välja mõelda, et ega ma hiljuti ülitõsist ajutraumat saanud pole, et ma sedasi lugesin... Aga ei, just nii oligi...

Ja siis vestlus katkes... Ja vähe sellest, et ta oli mu sinna üksi suhtlema jätnud, oli mul ka selline peavalu nagu oleks mu vanaisa oma halvatud jalaga üle mu kolba tatsanud:S

Loodan, et ta ei saanud samuti öösel magada, sest miks peaks ma kahe eest mõtlema!?

DEEM, I WANNA GET WASTED!!