Istusime ja Stefan jooksis oma pudeliga üles- alla ja oli elevil, sest kolme minuti pärast saab ta 17... (Kas me kõik mitte ei igatse seda vanust?) Ja mina olin kade, sest mina ei saa enam 17 :)
Kui kell sünnipäeva tiksus, sai pisike oma kingitused kätte ja lasi oma kaela ringi peale, et kõik ikka nuusutada saaksid:)
Isegi Värin ja Keedetud (imearmsad kassipojad) lasid laulujoru lahti selle peale...
Istusime natuke aega ja olime emaga (ilmselgelt liiga noor, et lapsi omada :P) natuke toredad ja kobisime pundiga ülakorrusele PS: I love you'd vaatama... Samal ajal käis ringi "kana" ja tulemuseks oli Ashley suutmatus aru saada, miks Gerry ära suri :D
Umbes poole kahe paiku oli minu "kõht" täis ja kobisin koju hommikut ootama ( "kana" ja koffeiinitablakad ei ole hea kooslus).
Nüüd on hommik ja ma peaks tegelikult ametlikult koristama ja värki aga kuna kedagi kuni lõunani kodus pole, siis pole isegi nägu mõtet teha, et ma midagi KAVATSEN teha...
Ma olen täiesti paanika äärel juba, sest kojusõit tiksub julma kiirusega lähemale ja ma tajun üha rohkem, kuidas mulle kurbus hinge voolab- ei mingit päikesepaistet, ei mingit 1E veini, ei mingeid ola guapasid ega con migosid enam... Ainuke mis selle peale öelda: "Ühühüüüühüüüüüüüü!!"
Aga nautikem vaikust!! :)
Järgmise melanhoolia laineni,
siiralt teie,
Väsinud Looderdaja:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar