Täna on üle pika aja jälle üks neist päevadest, kus taevas on täiesti pilvitu ja nii sini- sinine, et silmadel on valus vaadata. Mõnus.
Täna on üle pika aja ka üks neist hommikutest, kus ma ei muutunud vihaseks ega plaaninud nelja väikest mõrva. Mõnus.
Eile õhtul oli valida, kas süüa külmkapp tühjaks või minna jalutama- läksin jalutama... Ajasin oma haige keha otsa kaks kampsikut, müts pähe ja minek. (Ma külmun juba Tallinna lennujaamas kuubikuks, sest mul oli ikka külm...) Tegin päris korraliku ringi, ära ei eksinud, kiikusin mänguväljakul natuke ja koju tagasi jõudes üritasin magada.
Viimasest ei tulnud midagi välja eriti sest aju pole enam nii tatti täis, kui ta viimased päevad olnud on... Nüüd mahub mõtteid ka sisse juba ja mõtlemine ei lase magada. Ma ei salli, kui mu ajus ruumi on ;)
täna tuleb mõnus päikesevõtmisilm...
Kui hea mõte oleks haigena väljas vedeleda?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar