sünnipäevad...

...täna(nüüd juba eile siis) on neid rohkem kui üks. Tahaks kõigile palju head ja paremat soovida, tahaks seda teha kuidagi eriliselt ja meeldejäävalt, selliselt, et võiksin kindel olla- nad mäletavad seda ka homme... Kuid võtan telefoni ja toksin haleda "Palju õnne! pluss smailifeiss"
Hakkasin mõtlema, et kas ma kunagi üldse olen sellistel puhkudel originaalne ja meeldejääv olnud, ja teate, mis? Ei ole vist- vähemalt ei suutnud meenutada, et oleksin.
Niiiiiiii palju rohkem tahaks ju öelda inimestele sellel tähtsal päeval. Ilma selle päevata neid polekski, ma ei teakski neid, poleks neid kunagi kohanud ja oleksin ilma jäänud kõigist neist toredatest hetkedest... ja IKKA, vaatamata kõigele, ei suuda ma endast rohkemat välja pigistada.
Sulle tahtsin öelda palju rohkem, kui need tuimad "palju õnne", tahtsin tegelikult öelda, et sina panedki minu heinamaa suvel õitsema, päikese pilve tagant piiluma ja hapukurgid nii hästi maitsema- aitähh, ja ole olemas, mitte ainult minu jaoks, vaid ka kõigi teiste jaoks, sest ma tahan, et ka teiste hapukurgid hästi maitseksid;)