Tallinn---> Halberstadt

09.07.09

Kolmest hakkasime Tallinnast sõitma- poole kaheksaks olime juba Leedus. Pidime tunnikese omapead kuskil IKI kaupluse juures ootama ja kohalike mehepoegade kummalisi pilke taluma. Sõime aia otsas pangist makarone ja proovisime silte hääldada. Öö möödus kohaliku pere juures.


10.07.09

Äratus 06:30.
Algus ei tahtnud hästi õnnestuda. Olime nüüd päris omapead. Pidime palju kõndima (meie jaoks palju) ja kaardiga sinasõbraks saama. Õnneks võttis mingi tore (umbkeelne) onu meid varsti peale ja ennelõunal olime juba Kaunases. Raskeks läks Poola piirist alates. Poolakad on mölakad!
Viimane juht kutsus meid rokkima:)
Ööbisime kuskil Gizycko võpsikus.
Ah jaa! Rekkajuhid on ka mölakad!


11.07.09

Äratus, kohv, supp ja off.
Jõudsime suure vaevaga Olsztyn´sse. Otsustasime rongiga Poznani sõita. Kui aus olla, siis poolast sai juba rohkem kui küll. Kõhud olid tühjad ja kaardiga maksta polnud kuskil võimalik- järasime siis hunniku pähkleid ja rosinaid.
21:59(meie aja järgi)- Ma tahan kojuuuu! Laura tahab ka kojuuuuu!
Ei judnud Saksamaale;( Asume piirist umbes 250 km kaugusel. Rong jõudis Poznani nii hilja, et suutsime pärast meeletut ekslemist ja eksimist ainult natuke linnast välja saada. Siinkohal parandan eelmist väidet, et poolakad on mölakad- mõni on ikka täidsa tore kohe:)
Sõime kiirtee ääres veel võikusid ja eksisime autobahni peale ära. Onu tuli ja ajas meid ära sealt- loobusime ning parkisime end lähimase võpsikusse.
Laura kragistab sõrmi.( nagu see asja paremaks teeks)

22:31- Meie esimene pingeline hetk. Keegi kõndis ümber telgi. Haarasime oma pipragaasid ja värisesime...

Nb! Mragowo on ilus!
Poola valitsus peaks tõsiselt kaaluma võpsikute mugavamaks tegemist.


12.07.09

Jeiii! Jõudsime Saksamaale.
Eksisime Gubenis ära.Läksime linnast välja küll aga ainult, et vales suunas. Vesi hakkas otsa saama ja kerge paanika tuli juba. Küsisime mingi tädi käest teed ja saime teada, et oleme sellises kohas, kus pole peale majade ja metsa mitte midagi. Lovely! Õnneks oli seal noor tüdruk, kes inglise keelt oskas. Tal hakkas meist lõpuks nii hale, et lisaks veele saime autoga veel õigesse kohta ka:) Ilus tüdruk oli, sellel tüdrukul oli veel ilus maja ja veel ilusam auto- ma armusin...
Jõudsime omadega Dahme´sse ja viimasel autol (autos kolm kutti, kes ilma hääletamata pidama jäid- kahtlane, ma tean, kuid meil oli uni juba) lasime end suvalisse teeotsa visata.
Olime kuskil Dahme ja Jüterbogi vahel ning otsustasime oma telgi viljapõllule panna. Silusime kiviga maa ühtlaseks nagu vanad eestlased kunagi, ise veel jubeuhked endi üle, et saame sileda pinna peal magada ja puha. Jõudsime just kõhu täis pugida kui nägime, et needsamad tüübid olid meid otsima tulnud. Jube hakkas. Vaatasid, naersid ja rääkisid midagi ning läksid minema. Otsustasime natuke mujale liikuda. Olime omadega JÄLLE võpsikus. Saime telgi juba peaaegu püsti, olime eelnevalt isegi maapina viljaga katnud, et pehmem oleks, kui kuulsime laske. Olime selleks ajaks juba nagu kaks värisevat elektrikera ning pakkisime hirmust oma seitse asja kokku ning hakkasime kella poole kümne ajal järgmisesse linna hääletama. Õnneks võttis üks vanapaarike meid peale ning viis Jüterbogi. Linnast välja kõmpides, peatus meie kõrval üks auto. Jube oli jälle:S
Tahtis mei natuke edasi viia. Küsisime kohe otse, et kas ta on turvaline sõit. Arvas, et ikka on. Ja oligi. Kuulis me läbielamistest ning viis meid enda juurde. Arvasime, et saame oma telgi kuskile ta õue peale panna v. midagi taolist... eiiii- me saime magama ühte lahedasse ja üli- üli renoveeritud treilerisse. Voodi! Me ei suutnud oma õnne kohe üldse uskuda...Mõnus oli turvalises kohas magada.


13.07.09

Hommikul suundusime Wittenbergi, kuskil enne seda saime oma esimese rekka peale- esimese ja viimase. Zerbst´ist kohaliku söögiplatsi juuredt leidsime tüübi (ma armusin jälle:P), kes nõustus meid Aken´isse viima. Peatas siis auto suure jõe kaldal ja ütles, et Aken on teiselpool seda jõge- hämming!! Mina arvasin juba, et no tore küll, peab kiired ujumiskursused läbima... Aga saime ikka pisi- pisikese praamiga üle:)
Hakkasime siis linnast välja kõndima, olime omadega juba päris edukad, kui otsustasime kohalike käest küsida, kuidas järgmsesse linna saada. Kohalikud osutasid sinnapoole, kust me just tulime ( tund aega tulime) ja ütles: "SINNA!" Ega´s midagi, panime jälle teisele poole ajama. Nägime silti: Calbe vasakul. Natuke eemal silti: Calbe paremal. Võta sa siis kinni, kuhu minema peab. Küsisime pentsukast. Tädi ütles, et OTSE hoopis. Jaaaa... Otsustasime seal linnas silte enam mitte lugeda.
Calbesse jõudes võttis meid peale mingi kummaline tädi. Kuuldes, et tahame Gröningeni minna, hakkas ta meeleheitlikult huilgama ja kaarti vahtima, et nagu mida? Käis isegi mingite suvaliste inimeste ukse taga- meie ära ei tuvastanud, mida tegemas. Järgmises külas oli tal pere v. midagi taolist. Need hakkasid ka kõik hullu moodi sahmerdama meie ümber. Neil läks pundi peale vähemalt 45 minutit enne kui suutsid välja mõelda, et viivad meid "suurema" tee peale, kust me kindlasti auo peale saame. Kohale jõudes avastasime, et see "suurem" tee oli kiirtee hoopis- ürita sa seal auto peale saada.
Ega ei saanudki. Kõndisime, siis kõndisime veel ja veel ja veel... (Mul oli mõlema päka all vill- kõndimine polnud just mu meelistegevus) Loobusime ja helistasime Ivole, et me vist ikka ei jõua täna. Olime omadega u. 45 km. Halberstadt´st. Õnneks lubas ta meile autoga järgi tulla:) Jeee!
Nii hea oli kuskil kohal olla...


19.07.09

Olime tublid tüdrukud, tublid eesti tüdrukud ja panime "kohalikega" pidu. Mis siis, et ainult üks neist oli kohalik:) Avastasime, et mei kanatame natuke rohkem kui need teised euroopa inimesed.
Pipragaasi katsetasime ka ära. eeeee.... Ärge seda kodus proovige. Mõjub. Kõigile!


20.07.09

Täna suundume Berliini. Kolmapäeva varahommikul Riiga....Sealt edasi- ei tea veel.