"No ja siis?" Tahaks ma selle peale öelda. Kuid kuskilt on mulle tekkinud so- called südametunnistus ja tänu sellele on kohati päris paha ja häbi- ikka... Samas, mis tehtud, seda enam muuta ei saa.
Otsagi oli raske vaadata. Ma proovin järgmine kord mitte nii teha enam.
"Hallo!"
"blablablaaa...kuidas sa saad...blablablaa..."
KURAAAT!
"Ja!"
"blablablaa...kas sa minu peale üldse ei mõtle...blablablaa..."
KURAAAAAT!
"Kuulen!"
"blablablaaa...miks sa nii teed?...blablablaa..."
KURAAAAAAAT!
Ühesõnaga mind ei tohiks Antslasse lasta.
7 kommentaari:
tuttav tunne...(ma ei mõelnud sind, vaid helistajat)
Tõesti, kas sa ka kunagi ei õpi??
MISMÕTTES?
räägi lähemalt...
aga kas sellised kõned on õigustatud kui pole põhjust antud?
Usu mind, kui keegi sulle juba sellise kõne teeb siis on see õigustatud. Sellesmõttes, et ega keegi naljalt sulle sellist asja teha ei soovi, peab ikka paganama mõjuv põhjus olema. Alati on helistajal õigus see enda teada hoida.
oled sa järsku üks neist psühhidest helistajatest?
Küll sa oled oma kommentaatorite vastu kurjaks läinud.
Kas sind tüütavad psühhid helistajad?? Tahad sellest rääkida?
:D
tüütavad küll jah...
ja mida siin ikka rääkida, ma tõmban selliseid nagu kärbsepaber ligi...
Postita kommentaar