Tsoorus on täna pidu. kas mul on kahju, et minemata jääb? Ei.Need peod pole juba väga ammu minu jaoks enam need, mis nad kunagi olid. Kui aus olla, siis käisin seal ju ainult oma nostalgiavajadust rahuldamas. Sealt sai minu jaoks nii mõnigi väga ilus mälestus alguse. Jah, varemalt sain vanu aegu tekitada ka lihtsalt sellest, et ta seal olemas oli, mitte küll enam minu jaoks, kuid siiski olemas kui üks tähtis ja asendamatu osa sellest kõigest, mis mind ikka ja jälle tagasi tõi...
Nüüd on asjad natuke teisiti. Ma ei vaja seda "taaselustamist" enam. Ei teagi, kas tüdinesin ära või sai lihtsalt piisavalt meenutatud.
On ju liigagi selge, et kui R. seal pole, siis peaksin ma seda kõike uuesti avastama hakkama, endale sinna uued asjad tekitama. Selleks mul praegusel hetkel viitsimist pole.
Mõtlesin eile nende asjade üle. Maailm sähvis ja tegi koledal kombel lärmi. Mina istusin akna all ja vaatasin seda kõike- nii ilus oli!
Kas ma ka seekord hakkaks sellest kõigest kinni ja annaks kõigile "kadunutele" uue võimaluse? Keerutasin ja kaalusin ja mõtlesin seda mõtet üht ja teistpidi, siia- sinna, edasi- tagasi... Tulemuseks meeletu soov välja raju vihma kätte tantsima minna, sest kõik värises ja mürtsus nii ahvatlevalt.
Vaevalt, et see midagi juurde annaks, aga ma loen seda kõike iga kord uuesti üle...
Ja muideks, see kõik pole siin sellepärast, et ma praegu kohutaval kombel seda kõike taga igatseks. Ma lihtsalt mõtlesin natuke nii. Kohe nii väga mõtlesin, et pidin selle kirja panema enne, kui meelest ära läheb:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar