Nb! Mul on igav, uni puudub täielikult ja hävitamisele läheb liiiiga mitmes komm!
Muidu ma martsipani ei söö- aga praegu söön! Vot niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii suur magusaisu on kohe!
Ah jaa, kui igavusest rääkida, siis nii meeleheitel ma veel siiski polnud, et J.- ga välja minna. Lubasin homme...oot... HAA! Homme me ju hoian Kirket...(jess!)

On asi minus v. läheb aeg viimasel ajal häbematult kiiresti?!

Kas pole kummaline, et nende inimeste tunnetes, keda me oleme lakanud armastamast, on midagi naeruväärset?!
Ma ise olen muideks naeruväärselt õnnelik viimastel päevadel- kõht vurrab ja silmad säravad... Rääkimata pidevast HUGE naeratusest mu näol:D
Pealekauba on mul kummaline hellusehetk kah veel, nii harva kui seda minu puhul ette tuleb. Juba päeval oli tahtmine tänavakoristajale üks suur ja soe kallistus edastada- Call me crazy, aga ma olen jubesõbralik.(Ka koledate inimeste vastu)...
;)
Igatahes ma nüüd loobun ja üritan end vaatamata unepuudulikkusele oma Massive suleteki alla kerida ja ikka sedasama und näha...

Ma tahan, et see poleks mu eelviimane komm... Ma tahan, et ma niiväga neid pilte ei tahaks... Ma tahan neid jubevahvaid papusid... Ma tahan siia lõpuks midagi asjalikku kahh kirjutada...