Kodukanti tagasi...

Milliseid kummalisi asju me tegelikult märkame... Ma tahtsin sellest seigast kui sellisest juba eile kirjutada aga nänäää ei viitsinud.

Tulin nimelt trammist välja ja mulle jooksis vastu mingi mees. Jubesuvaline oli kohe-kole ja puha, eksole... Aga mina märkasin selle murdosa sekundi jooksul, et tal on karumõmmidega plaaster ümber varba:S

On ju imelik?! Mu meelest küll on...

Haa ma olen jummelast magamata ja jummelast sooda. ALATI kui on vaja järgmine päev kuhugi minna, ma istun terve öö üleval, mitte vabatahtlikult muidugi!

Õhtul täpilisse kohta? Oiii kuidas ma seda tegelikult ei taha. Nii Tema, Tema kui ka Tema pärast:S

"AAaaaaaAAAAaaaAAAAa.... " Õnneks on mul suur ja tugev Kaimo kelle selja taga maailma eest peitu pugeda;D

Ma pean värsket õhku hingama minema.... Deem kui kahju on sellest lärmakast ja saastatud õhuga linnast lahkuda- ja seda iga jumala kord! Kõik need trammid( eriti minu lemmik- lilla Milka oma;P) ja isegi need "kohalikud"...ühühüüü, vot!

Nali naljaks, aga "Tee isa juurde" on üleprahi raamat!! No minu jaoks oli seal mõnes kohar isegi nn. äratundmisrõõmu, kui seda rõõmuks nimetada saab...aga äkki ikka saab!

No lõpetuseks siis veel niipalju, et Kohtume Triinus! Kui täna mitte, siis homme kindlasti;P