9. juuni 2007

Mmmm...see mõnus ärevus...

Teate seda ärevuse tunnet? Selline, mis teeb seest õõnsaks ja tundub nagu keeraks süda end 24 korda minutis. Kui nõme see tunne on- aga samas sõltuvust tekitav.
" Tahaksin olla vihmatilk Sinu nii kuumadel huultel. Ehmatab Sind siis see silmapilk?"
Uute piltide tegemisest ei tulnud kahh midagi välja täna. Keegi oli vist kuskil kõrvalkraavis ära surnud- hais oli küll vastav...
Trammis oli mingi nõme ema... Karjus oma laste peale, et kas neil peale muusika kahh midagi korda läheb! Isa tuleb ja kulutab raha aga neile ikka ei kõlba. Üks tüdrukutest ütles selle peale: " Mida mina teha saan, et mul paha tuju on. Ja Kuidas ma võin kindel olla, kas isa seekord välja ilmubki!" Huvitav küll... Võtsin hoobilt hoiaku, millega oleksin võinud kõik maailma nõmedad emad maatasa teha ja kõiki lapsi nende nn. isade eest kaitsta. Ojaa seda tunnet ma tean- tuleb, ei tule? Kaine v. jälle nii täis, et ei tunne mind äragi- huhh...
"Kui ma teda nägin, mõtlesin, et keeran ta ümber sõrme. Kuid nüüd olen ise sees..."
Kaimo lubas mind paadiga sõitma viia. Ja kala pidime kahh püüdma. Aga vihmausse me ei kasuta, sest vihmaussil on kaa tunded. Kalal on tunded vihmaussi vastu, sest ta sööb vihmaussi... Aga vihmaussil kala vastu tundeid pole, sest tema ju kala ei söö... Niiet asi on natuke ühepoolne:P Aga minuga kalale minna on sama, mis minuga käterätte osta;) Aga küll ta kuidagi ära kannatab.

Kommentaare ei ole: