Nonäed ma olen ikka jubekibekiire küll... Tartus käidud nagu nalja...ja seda kõike lühikese tunni jooksul. Tglt tund ei saa lühem kui tund olla ju: niiet ma käisin Tartus tunniajase tunniga.... Enivei siis jutt selline, et tegelikult pidin Erkit vaatama minema. Aga võta siis näpust- või kus iganes sa kinni jõuad krabada, ei jõudnud! Loogika pole siinkandi inimeste kõige tugevam külg... Loogiline ju, et kui kokkusaamine on KAKS, siis sa lähed vähemalt pool tundi varem kohale, sest on vaja veel pabereid täita ja sisseviimine koos läbiotsimisega võtab ise juba 20 min aega... nu ja mis kell me sinna jõudsime?? KAKS!!! Juheeiiii!! Tegelikult ega ma sinna nii hea meelega ei läinudki, aga kuna ma isegi ei mäletanud kuna ma Erkit viimati nägin, siis jõudsin otsusele, et siiski peaks vist minema v. midagi... Njahh...Kuid kasu sest otsusest polnud ju ikkagist! Egas midagi, ots ümber ja tagasi.
Kõige kummalisem kogu selle nõmeduse juures oli see, et ma polnud sugugi kurb, et see kohtumine kuskile tulevikku suruti. Ei! Hoopis vastupidi! Kui ta vanemad ees nutta löristasid ja ennast kirusid, tuli mul endale korduvalt keelde hammustada, et mitte kõva häälega naerma hakata:S Ei saa aru, mis mind niivõrd lõbustas. No aga kui aus olla, ega siis see minu nutmine ja kriiskamine kahh ju midagi paremaks teinud poleks! Ja mina polnud selles niikuinii süüdi! Kui juba poolel teel tagasi oleme, siis E. helistas...njahh... Eks ta ikka ootas jahh. Aga mis siin siis ikka!
BAAR ON SEE NV. KINNI!!!!! NAISSSSSS- SHOOT ME!! Aga ega ma siis tegelikult niiväga sinna ei kibelenudki...
Ja see ASI oli jälle mu vaateväljas... Hääääd sussid tal!! Käis vist vanaemaga ostlemas, ja kui täpsem olla, siis minu vanaemaga, sest mu vanaemal on samasugused "kingad" ;P
Aga Faaakkk!! Ma lähen nüüd ja sean end õhtuse külalise jaoks valmis v. midagi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar