" Ei tohiks... He knows all right things to say but it´s too little too late..."
Nii... Kas armumine om mõistuse v. südame asi? Ma mõtlen, et kummast seelle likvideerimist alustama peaks? Kas on äkki nii, et "armastus" on südame asi ja "armumine" siis mõistuse oma?! Nii oleks ju loogiline... Ja siis tekib selline asi, et mõistus juba automaatselt üritab "ära unustada/muuta" ebameeldivaid kogemusi, eksole! Nii! Ja kui saaks kuidagi mõistust sundida siis korraga seda armumist kahh " Ära unustama/muutma". Siis peaks see "armumine" ju põhimõtteliselt suhteliselt lühikese aja jooksul ära kaduma v. mis?
Aga kuidas armumist ebameeldivaks kogemuseks muuta?
Südameasjadest ei tea ma midagi! Sellistest asjadest polnud meil psühholoogias juttu. Niiet seda ma ei tea kuidas põhimõtteliselt südame ´"unustamine" käib... Äkki peaks mingi vereülekande tegema v. midagi:S
Või oot! Siis tuleb ju välja, et "armumine" on mõistuses ja "armastus" veres juu!!
Nii- nüüd ma ajasin endal juhtme kokku...Täidsa ise, kedagi polnud appi vaja.
See asi on kahtlane-peab pikemalt mõtlema ja arutama...
Igatahes!! Siuke asi siis.. J anüüd siuke asi, et tegelikult on "puhuma" Mitte "puhkuma"... WTF??? Ma olen koguaeg "puhkuma" öelnud:S
Krdi Põhja- Eesti tähenärijad;D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar