VIHKAMISE JA ARMASTUSE VAHEL ON TEADUPÄRAST VEEL MIDAGI- ÜKSKÕIKSUS...

" K6ikides maailma keeltes on ütlemine: " Mida silmad ei näe, seda süda ei tunne." Mina kinnitan küll, et suuremat valet pole olemas; Mida kaugemal need tunded on, mida me lämmatada ja unustada üritame, seda südamele lähemal. Kui pagenduses oleme, püüame alles hoida pisimagi mälestuse oma juurtest; Kui kallist inimesest lahus oleme, meenutab teda igaüks, kes tänaval vastu tuleb..."
Kummaline eelaimdus on tagasi...ja seekord v6imsamalt valusam kui eelmine kord...
Olen ju alati halva asja juures head nägu teinud. Naeratan ja ütlen:" Ei midagi! K6ik on korras...
Praegu on selline tunne, et läheks poodi ja ostaks endale uue maski...Vana hakkab vaikselt juba ära kuluma. Suht raske on juba naeratust maha pühkida. Vaod on juba sisse kulunud...Veel parem- lähen proovin neid uusi kesti...neid mis seestpoolt kinni käivad- nagu päris!! Mitte keegi ei aimakski, et ma seda kannan...nagu hea pesu. Mugav, nähtamatu ja annab v6imsama enesetunde, mis?? Kui sa ümber pöörad- kas tunned veel mu näo ära?? Kindlasti tunned...Mu pildid on ju igalpool üleval...Hit me! I´m fake!!
Ah ärge pange mind tähele...
Sa ei taha näha, kui mul valus on?Keera pea k6rvale...
See sissekanne ei ole kurb...ei ole...tegelikult kaa... Kui te nii arvate, siis olete järelikult natuke kummalises tujus ja tahate arvata, et see k6ik siin on meeletult diip ja m6tlemapanev- ei ole tegelikult...
"On sul minuga hea??"
ja sinna embusse heidaks ma t6epoolest hea meelega;