"Tere, ema!! Ei ma ei saa praegu rääkida- mul on tund! EI! Maei saa rääkida..."

Hetke seista ja vaadata? K6lab imehästi tegelikult... Kohe nii hästi, et ma seda kohe- kohe teha tahaksin... Kuid... Veel ei saa. M6nda asja on vaja oodata... Ja kui aus olla, siis teeb tuju heaks, kui sul on MIDA oodata. Käid ringi naeratus näol ja tead, et kohevarsti see juhtubki;) Jubem6nus tunne on. No muidugi siis on natuke pahasti kui oodata on asja, mis 6nnelikke emotsioone ei tekita.

sa vaatad mind
ja mina vaatan välja
on vaikus
kuskil tasa tiksub kell
sa küsid küll
kuid ma ei vasta
ei taha vastata
sest hing on hell

ma vaatan sind
ning sa ei vaata enam välja
on pime
kuskil jäätumas on teed
käed vaikselt libistad
mul üle selja
tean et
siiski siia jään ma veel


Suudlus.
Pehme, pikk, liiga pikk. Jõuad mõelda mitu mõtet. Mida ma teen? Ei taha. On aeg minna. Keerad pea ära ja lähed. Lubades kunagi kohtuda. Aga see on kõigest LUBADUS. Naeratad vaikselt. Hea on teada, et keegi on sinust sisse võetud. Ise ei tunne midagi. Hea meel on. Läks õnneks. Üks langes võrku ja olukord on sinu kontrolli all.
viis minutit hiljem:

2. ohver
Musi. Lühike, armas, kiire. Hops ja oled läinud. Seisad pimedal tänaval ja mõtled, mida oled teinud. Andsid musi inimesele, kellest oled kunagi salaja sisse võetud olnud, kes ehk meelidb pisut ikka veel, kuid kes on täiesti kättesaamatu. Naeratus. Väljas on külm, aga see ei loe. Mõnus on. Vallatu keelatud musi maitse on ikka veel huultel. Astud julgelt üksi mööda pimedat tänavat.

Jah.. see oli Kurjam, kes eile tegutses. Tegutses selleks, et tappa endas see, mis peab olema ammu surnud. Kurjam tahtis pattu teha. Tahtis ära võrgutada mõne vastassoo esindaja. See õnnestus. Aga millegi pärast ununeb see pisike patt varsti.

Sellest õhtust on aastate pärast alles vaid üks mälestus:
ÜKS KIIRE MUSI. MAGUS PATT:
keelatud mõtted inimesest, kellest ei tohi nii mõelda.

Kurjam tahtis teistele haiget teha. Juhtus aga nagu alati - nuga, mis oli vaja südamesse torgata oli valet pidi käes. Haav on Kurjamis.

vot täpselt nii see asi ongi...kalduvus sinnapoole, nagu Helle ütles...Njaa v6ibolla t6esti, kuid just see on tähtis, mis sul ikka tunde kahh tekitab... Ja siiani pole see sama tunne veel kadunud...sellest ajast peale, kui seal pimedal tänaval isegi seistud sai;D