Sa lamad minu k6rval,
unenägudes sa elad praegu.
Meenutan seda,
mis oli,
hoopis ilusamaid aegu.
Millal pöördus k6ik?
Millest alguse sai muutus?
Millal kadus armastus,
Millal külmus südant puutus?
Sa magad ikka minu k6rval,
aga ärgata enam ei taha;
On säde sinu silmist kadunud,
k6ik hea on minevikku jäänud maha.
Ma t6usen püüdes kordki veel
meie tundeküünalt läita,
aga tuli tuul ja puhus ära-
mille l6ppu see küll näitab?
T6usen asemelt veel kord,
sinu armsat nägu vaatan veel.
Ärkad sinagi ja näed,
et olen pimedusse sinuta ma teel...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar